Muru väetamine

Väetamise olemus

Väetamise olemus on tagada taimi toitainetega, et nad saaksid jõuliselt kasvada, tervislikult areneda, kiiresti tagasi kasvada pärast niitmist või kasutamist ja taluda konkurentsi võitlust teiste taimeliikidega.

Olulisem väetamisest:

• Ühtlaselt hajutada planeeritud kogus kogu muru peale
• Parem vähem kui rohkem
• Väetamisel liikuda sama kiirusega
• Ei tohi väetada päikeselise ilmaga
• Pärast väetamist põhjalikult tuleb kasta kogu muru
• Tehes tööd kasutada kaitseprille, kindaid, pärast hajutamist hoolikalt pesta käed
• Kui väetis on puistatud teerajakeste peal, kindlasti ära puhastada
• Mitte valada väetist anumasse või seadesse muru peal, et ei pudeneks.

Millal väetada?

Väetage siis, kui murul toitained on vajalikud.Kõige tähtsam on ‘aidata’ murul saada jõudu ja rohetama kevadel. Kohe, algates vegetatsioonil, või tekkides haljastusel, mis on tavaliselt aprilli keskpaiga või mai alguses, tuleks kasulik kompleksväetis, mille põhielement on  lämmastik. Muru suudaks kiiresti luua rohelise massi, arendada juuri, puhmikuid, kasvatada kinni talvel kahjustatud kohad ja edestama umbrohud.

Suve keskel on soovitav anda tasakaalustatud väetist, milles endiselt domineerib lämmastik, kuid ka Kaalium juba ilmub suuremates kogustes. Oleneb sügisest, viimast  väetamist oleks vaja teha septembri alguses, hiljemalt keskel (kui on niisutussüsteem ja muru on korralikult hooldatud), kuid alates septembrist tuleb sellist otsust väga hoolikalt kaaluda. Hooajal lõppedes tehakse viimased väetamised kompleksväetisega, milles sisuliselt on  kaaliumil ja vähe või üldse mitte lämmastik!

Mida intensiivsemalt muru kasutatud/ hooldatud, seda sagedamini vajalik väetamine.

Väetamisel ei oleks vajalik valida päikselist lõunat, sest eriti lämmastikväetised võivad põhjustada taimedel põletusi – alates mitte suurtest  kollastest plekkidest, kuni suurte põlenud kahjustusteni. Ideaalselt väetamist teha vihmasel ajal või vahetult enne vihma – loomulikul teel muru jõuab pinnasse taime juurteni ja lämmastik ei jõua haihtuda. Kui vihma ei saja, siis väetada õhtul + muru ära kasta, et väetist saaks ära pesta lehtedelt.

Kuidas väetada?

Väetada koduaia muru saab 2 viisil – väetist puistates käsitsi või spetsiaalse hajutamise sedmega. Täpne ja ühtlane väetise laiali külvamine on väga oluline, sest ebaühtlaselt laiali külvates võib muru muuta ‘laineliseks’või ‘laiguliseks’ – s.t. kohtades, kus tabas väetis rohkem jääb tume, ja kohtades, kus see ei tabanud, jääb kollakaks.

Väetise käsitsi puistamisel on oluline puistata väiksema koguse ja mitmes suunas, erilist tähelepanu pöörates servakestele ja raskemini ligipääsetavatele kohtadele.

1 m2 kohta tavaliselt kasutatakse umbes 25 g/väetist. Soovitaksin kaaluda 25 g ja vaadata, kui palju see peos on.

Oluliselt produktiivsem ja täpsem muru väetamine oleks tsentrifugaaal põhimõte külvikuga, mis väetist ühtlaselt hajutab kuni 8 m laias ribas. Oluline seadet sisse reguleerida madalama külvinormi peale ja muru ‘ülejalutada’ mitmekordselt, mitte proovida vastava koguse laiali puisata ühe korraga.

Kui palju väetist peab tarbima muru? Poeriiulitel võime sageli näha väetisi, mis on juba nimetatud konkreetse eesmärgi järgi, nt. ‘Kevadine muruväetis’ või ‘sügisväetis’ – sedasi tootja juba lihtsustanud meie valiku, kuid, põhiteadmised väetamise kohta kasulikud, et oleks kindel õige valiku üle.

Universaalne nõuanne oleks kasutada kompleksväetist (mis sisaldab võimalikult rohkem mikroelemente), külvinormiga 15–25 g/m2.

Muru väetised on üsna erinevad oma koostise ja  kasutamise aja ja eesmärgi. Peamine, mida vaja teada, on väetise koostise markeering, mida kindlasti võib näha pakendil valemina, näiteks NPK 22: 7: 12 + 2S, mis tähendab, et väetis sisaldab põhielemente – lämmastikku (N), fosfor (P) ja Kaalium (K), ja nende elementide puhas sisaldus konkreetses väetises on vastavalt 22 % massist lämmastikk (22 g 100 g väetise kohta), 7 % massist fosforit (7 g 100 g kohta) ja 12% kaaliumi (12 g 100 g kohta), lisaks sellele, see väetis sisaldab Väävlit (S). Väga lihtsustades, mida pikem on elementide loend, seda parem, kuid peamine on siiski NPK suhe. Kevadel suurem roll on lämmastikul, seetõttu, valida rohkem lämmastiku sisalduvam väetis (nt. NPK 24: 6: 12, NPK 18: 9: 9), suvel lämmastiku ülekaal võib olla väiksem (nt. NPK 16:16:16 või NPK 20:10: 10), sügisel lämmastiku sisaldus peab olema minimaalne või pole seda üldse vaja (nt. NPK 5:10:22 või NPK 0: 5: 12). Väetised, nende tootjad ja nende turul pakutavad koostised on väga erinevad, lisaks, aastatega need muutuvad!

Siin välja toodud koostised kindlasti käsitleda ainult kui põhisuunad, sest pole üldiselt oluline konkreetse arvu suurus, tähtis on üldine proportsioon elementide vahel ja koostise vastavus hooajal.

Peamiste toitainete elementide kirjeldus.

Lämmastik (N) vastutab taime füüsilise kasvu, rohelise massi, värvi eest. Lämmastiku puudus nähtav kui aeglasemalt kasvav, kollakas või valkjas, nõrk muru. Eriti oluline tagamine lämmastikuga on muru taimkatte jaoks varases staadiumis (kevad/suvi), kuid ettevalmistades muru talveks on see isegi ebasoovitav, sest taimed peavad valmima ja peavad valmistuma talveks. Lämmastik on kergelt haihtuv element, see aurustub ja kiiresti lahustub, eriti liivases pinnases. Seetõttu on oluline lämmastikku sisaldavat väetist puistada pilves ilmaga, vahetult enne vihma või kohe ära pesta niisutussüsteemi käivitamisega. Praktiliselt lämmastik on muru jaoks ühine „väljastatud” toitaine, mille tagatise periood sõltub väetise sordist – peamiselt poodides on saadaval kiire/aeglase toimega lämmastikväetised, kuid saadaval on ka pikaajalise toimega lämmastikväetised, mis aeglaselt lahustades, toimivad isegi mitu kuud.

Fosfor (P) vastutab taimede juurdumise, õite ja puuviljade eest. Muru puhul kõige olulisem on juurte arengu stimuleerimise funktsioon, sest tugeva muru juurte sügavus peab olema sügavam kui 15 cm. Juured vastutavad toitainete ja vee omastamise eest, sellepärast nende areng ja sügavus on väga oluline. Fosfor naiselikult vajalik muru idanemise ja kasvu varajases staadiumis, seega rajades muru  ja murul kevadel alates intensiivset kasvamist. Muru valdkonnas on lihtne reegel: pole juuri – pole muru! Fosfor hästi koguneb ja püsib pinnasesse, sellepärast selle kasutamine on lihtsam.

Kaalium (K) vastutab taime rakkude tugevuse, suhkru moodustamise, valmimise ja valmisoleku talvitumise eest. Parandab taimede vastupidavust erinevatele hädaolukordadele – põud, kuumus, pakane, haigused, mis tavaliselt tabab nõrgenenud murud (ebapiisav väetamine, kastmine, liiga intensiivne kasutamine jne). Kaaliumi tähtsus suureneb hooaja lõpus ja talvitumise ajal. Kaalium, sarnaselt fosforile koguneb ja püsib mullas, seega selle kasutamine on lihtsam, kuid spordimurudel madala orgaanilise aine sisaldusega ja kõrge vee läbilaskvusega (millised peavad olema head spordimurud!) kaalium lahustub välja väga kiiresti ja selle varud tuleb regulaarselt täiendada. Kaaliumi hooajaline kogus tuleks planeerida ligikaudne lämmastiku kogusega.

Taimede toitumissüsteemis oluline osa on ka paljudel teistel elementidel (mikroelementidel) – magneesium, kaltsium, mangaan, väävel, raud, tsink, boor jne. Muru väetamisel tuleb arvestada ka seda, et mõne elemendi puudumine või külluslikus võib häirida või isegi halvata teise elemendi omastamist ja töötab põhimõte – kõike määrab element, mis on tagatud kõige puudulikumalt – ükskõik kui palju oleks elemente ja kui kõrge nende tagatise tase, kõike määrab element, mis oleks tarnitud mitte piisavalt. Seetõttu hooldades spordimuru, pöörata suurt tähelepanu toitainesisaldusele mullas, samuti läbimõeldud ja põhjendatud väetamise süsteemile. Ka mulla happesusel on oluline tähendus taimede toitumisprotsessis – mulla happesus mõjutab taimede võimet omastada toitainede elemente!

Levinumad vead väetamisel:

• Väetada päikesepaistelise ilmaga – tekivad muru põletused! Oluliselt madalam efektiivsus, kuna lämmastik on haihtuv;
• Raputada väetist anumasse või seadmesse muru peal – maha pudenedes, põleb muru ära!
• ‘Laiguline või laineline muru’ – ebaühtlane hajutamine kätega või seadmega
• Sobimatute seadmete kasutamine võib põhjustada triipe, välja põlenud plekkideni.
• Ebaühtlane laiali külvamine – saame kirju või triibulise muru.
• Hea uudis – ajaga kasvab muru tagasi!

• Kui murule pudeneb suurem kogus väetist (ka peotäis on ühes kohas palju!) – hoolikalt koguda võimalikult rohkem pudenenud väetist, kohe selle koha kasta vee joaga, sedamoodi vähendades väetise kontsentratsiooni ja vältides muru põlemise.

Kui teie kirg muru vastu on tõsine või ka see mingil põhjusel ei kasva nagu soovite ja muud aspektid on tagatud heal tasemel (niitmine, kastmine), siis esimene ülesanne on mõista praegust olukorda – mulla koostist ja kindlustatuse toitainedega. Et määrata toitainete sisalduse mullas, vaja läbi viia mulla keemilised analüüsid ja proovis määrata peamised suurused: orgaanilise aine sisalduse %, mulla happesuse või pH arvu, Kaaliumi ja Fosfori sisalduse . Ainult teades neid suurusi, saab välja töötada täpse väetamiskava, et muru optimaalses koguses saaks täpselt vajalikke toitaineid. Selliseid analüüse võib teha Riikliku taimekaitse talituse agro keemilaboris. Tulemuste lugemisel  ja järeldustel oleks vajalikud teadmised või professionaalide nõu.